Benutzer:Vedac13/Lunen
Ukraine[Bewerke | Kweltekst bewerke]
A distrikt hee ... gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda):
Nigeeria[Bewerke | Kweltekst bewerke]
# | Koord | Bundesstoot | Grate (km²)[1] | Lidj (2022)[1] | Hoodsteed |
---|---|---|---|---|---|
1 | ![]() |
Abia | 6320 | 4.143.100 | Umuahia |
2 | ![]() |
Adamawa | 36.917 | 4.902.100 | Yola |
3 | ![]() |
Akwa Ibom | 7081 | 4.979.400 | Uyo |
4 | ![]() |
Anambra | 4844 | 5.953.500 | Awka |
5 | ![]() |
Bauchi | 45.837 | 8.308.800 | Bauchi |
6 | ![]() |
Bayelsa | 10.773 | 2.537.400 | Yenagoa |
7 | ![]() |
Benue | 34.059 | 6.141.300 | Makurdi |
8 | ![]() |
Borno | 70.898 | 6.111.500 | Maiduguri |
9 | ![]() |
Cross River | 20.156 | 4.406.200 | Calabar |
10 | ![]() |
Delta | 17.698 | 5.636.100 | Asaba |
11 | ![]() |
Ebonyi | 5670 | 3.242.500 | Abakaliki |
12 | ![]() |
Edo | 17.802 | 4.777.000 | Benin City |
13 | ![]() |
Ekiti | 6353 | 3.592.200 | Ado Ekiti |
14 | ![]() |
Enugu | 7161 | 4.690.100 | Enugu |
15 | ![]() |
Gombe | 18.768 | 3.960.100 | Gombe |
16 | ![]() |
Imo | 5530 | 5.459.300 | Owerri |
17 | ![]() |
Jigawa | 23.154 | 7.499.100 | Dutse |
18 | ![]() |
Kaduna | 46.053 | 9.032.200 | Kaduna |
19 | ![]() |
Kano | 20.131 | 15.462.200 | Kano |
20 | ![]() |
Katsina | 24.192 | 10.368.500 | Katsina |
21 | ![]() |
Kebbi | 36.800 | 5.563.900 | Birnin Kebbi |
22 | ![]() |
Kogi | 29.833 | 4.466.800 | Lokoja |
23 | ![]() |
Kwara | 36.825 | 3.551.000 | Ilorin |
24 | ![]() |
Lagos | 3345 | 13.491.800 | Ikeja |
25 | ![]() |
Nasarawa | 27.117 | 2.886.000 | Lafia |
26 | ![]() |
Niger | 76.363 | 6.783.300 | Minna |
27 | ![]() |
Ogun | 16.762 | 6.379.500 | Abeokuta |
28 | ![]() |
Ondo | 14.606 | 5.316.600 | Akure |
29 | ![]() |
Osun | 9251 | 4.435.800 | Oshogbo |
30 | ![]() |
Oyo | 28.454 | 7.976.100 | Ibadan |
31 | ![]() |
Plateau | 30.913 | 4.717.300 | Jos |
32 | ![]() |
Rivers | 11.077 | 7.476.800 | Port Harcourt |
33 | ![]() |
Sokoto | 25.973 | 6.391.000 | Sokoto |
34 | ![]() |
Taraba | 54.473 | 3.609.800 | Jalingo |
35 | ![]() |
Yobe | 45.502 | 3.649.600 | Damaturu |
36 | ![]() |
Zamfara | 39.762 | 5.833.500 | Gusau |
Drafts[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Kolumbien: Histoore De nuurdeeg faan't lun wurd 1499 faan A. de Hojeda an Amerigo Vespucci /entdeckt/. 1536-1537 /unterwarf/ G. Jiménez de Quesada dön letj, huuch /entwickelten/ stooten faan dön Muisca uun a huuchlun faan Bogotá. Quesada neemd at lun efter sin /heimat/ Nueva Granada (Nei-Granada). Det wurd 1547 tu generool-/kapitanat/ an 1739 tu wise-köningrik /erhoben/, diartu uk Quito an dialwiis Venezuela /angegliedert/ wiar. Bogotá /bildete/ ian faan dön kulturel sentren faan koloniaal Amerikaa.
At /erhebung/ faan dön Comuneros an't besaating faan Spanje faan Napoleon /beschleunigtten/ at suwereniteets/streben/. Efter /bildung/ faan en rewolutschoneer Junta /brach/ uun Bogotá de stridj för suwereniteet /aus/. Det spaans /herrschaft/ wurd faan generool P. Morillo 1816 weler/hergestelt/, tu Simo'n Bolívar san /sieg/ uun Boyacá (7. August 1819) at koloniaal/macht/ /endgültig/ /bezwang/. Bolívar proklamiaret 17. Deetsember 1819 at ferianigung faan Neigranada an Venezuela tu't Republiik Grat Kolumbien, diaruun /spitze/ hi üüs president mä /diktatorisch/ /gewalt/ /stand/. /Vergeblich/ ferschükt hi, diartu /sich/ Nofember 1821 Panama an Mei 1822 Ekwadoor /angeschlossen hatten/, troch't /angliederung/ faan Peruu an Boliiwien tu'n süüdamerikoons bundesstoot tu /erweitern/. /Partikularistisch/ motiwiaret opositschuun jin Bolívar sin politiik an /aussenpolitisch/ /verstrickungen/ /führten/ 1828-1829 tu a /zerfall/ faan Grat Kolumbien iin uun Kolumbien (oner a nööm Neigranada), Ekwadoor an Venezuela.
Distrikten faan Nauru[Bewerke | Kweltekst bewerke]
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/89/Meneng_in_Nauru.svg/220px-Meneng_in_Nauru.svg.png)
Det Meneng Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. Det hee 1380 lidj (2011)[2].
Geografii
- Anabaredi Meneng
- Anawe Meneng
- Aniwen Meneng
- Araji Meneng
- Arwango Meneng
- Atabwagabap Meneng
- Aribimomo Meneng
- Atae Meneng
- Ataro Meneng
- Atowedudu Meneng
- Atsiyeiubar Meneng
- Awidayungiyung Meneng
- Badi Meneng
- Bagabap Meneng
- Era Meneng
- Weo Meneng
Kwelen
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c6/Nibok_in_Nauru.svg/220px-Nibok_in_Nauru.svg.png)
Det Nibok Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. Det hee 484 lidj (2011)[1].
Geografii
- Anakawiduwa Nibok
- Angoweang Nibok
- Daubugingarawa Nibok
- Eateragabe Nibok
- Eatobwadae Nibok
- Edet Nibok
- Etabae Nibok
- Ganoko Nibok
- Miage Nibok
- Wengom Nibok
- Yedwen Nibok
Kwelen
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0a/Uaboe_in_Nauru.svg/220px-Uaboe_in_Nauru.svg.png)
Det Uaboe Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. Det hee 318 lidj (2011)[1].
Geografii
Kwelen
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/01/Yaren_in_Nauru.svg/220px-Yaren_in_Nauru.svg.png)
Det Yaren Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. Det hee 747 lidj (2011)[1].
Geografii
Kwelen
Vanuatu/Wanuaatuu[Bewerke | Kweltekst bewerke]
At lun hee seeks prowinsen:
# | Prowins | Grate (km2)[1] | Lidj (2016)[2] | Hoodsteed |
---|---|---|---|---|
1 | Malampa | 2,779 | 40,928 | Lakatoro |
2 | Penama | 1,198 | 32,534 | Longana |
3 | Sanma | 4,248 | 54,184 | Luganville |
4 | Shefa | 1,455 | 97,602 | Port Vila |
5 | Tafea | 1,628 | 37,050 | Isangel |
6 | Torba | 882 | 10,161 | Sola |
Tonga[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Det Niuas Diwisioon as ian faan dön fiiw diwisioonen faan Tonga. Det hee 1232 lidj (2016)[3]. Geografii Indialing faan Ferwalting
# | Distrikt | Grate (km²) | Lidj |
---|---|---|---|
Niuafo'ou | 493 | ||
Niuatoputapu | 739 |
Det Tongatapu Diwisioon as ian faan dön fiiw diwisioonen faan Tonga. Det hee 74.611 lidj (2016)[4]. Geografii Indialing faan Ferwalting
# | Distrikt | Grate (km²) | Lidj |
---|---|---|---|
Kolofo'ou | 18.064 | ||
Kolomotu'a | 17.120 | ||
Kolovai | 4267 | ||
Lapaha | 7117 | ||
Nukunuku | 8001 | ||
Tatakamotonga | 7043 | ||
Vaini | 12.999 |
Det Vava'u Diwisioon as ian faan dön fiiw diwisioonen faan Tonga. Det hee 13.738 lidj (2016)[5]. Geografii Indialing faan Ferwalting
# | Distrikt | Grate (km²) | Lidj |
---|---|---|---|
Hahake | 2021 | ||
Hihifo | 1990 | ||
Leimatu'a | 2489 | ||
Motu | 745 | ||
Neiafu | 5251 | ||
Pangaimotu | 1242 |
Thailun[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Thailun hee seeks-an-sööwentig prowinsen an Bangkok, wat en regiuun mä ... as. italics - last one already checked with citypopulation (2010)
California[Bewerke | Kweltekst bewerke]
second last - 2010 census
Victoria[Bewerke | Kweltekst bewerke]
source:
Süüdaafrika[Bewerke | Kweltekst bewerke]
- Western Cape Government Provincial Treasury, Provincial Economic Review and Outlook 2019.
- KwaZulu-Natal [1]
Sweden[Bewerke | Kweltekst bewerke]
Koord | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|
# | Stää | Jude (2020)[10] | # | Stää | Jude (2020) | |
1 | Karlskrona | 36.904 | 11 | Svängsta | ||
2 | Karlshamn | 20.283 | 12 | Bräkne-Hoby | ||
3 | Ronneby | 12.797 | 13 | Hasslö | ||
4 | Sölvesborg | 8828 | 14 | Jämshög | ||
5 | Olofström | 7769 | 15 | Hällevik | ||
6 | Kallinge | 4841 | 16 | Sturkö | ||
7 | Mörrum | 4003 | 17 | Mjällby | ||
8 | Rödeby | 3516 | 18 | Listerby | ||
9 | Nättraby | 3298 | 19 | Kyrkhult | ||
10 | Jämjö | 2675 | 20 | Norje |
- ↑ Vanuatu: Provinces, citypopulation.de
- ↑ Vanuatu: Provinces, citypopulation.de
- ↑ Tonga: Administrative Division, citypopulation.de
- ↑ Tonga: Administrative Division, citypopulation.de
- ↑ Tonga: Administrative Division, citypopulation.de
- ↑ Thailand, citypopulation.de
- ↑ United States of America, citypopulation.de
- ↑ Australia: Administrative Division, citypopulation.de
- ↑ Australia: Administrative Division, citypopulation.de
- ↑ Sweden: Blekinge, citypopulation.de