Oksiid
Erscheinungsbild
![]() |
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d1/Kupfer%28II%29-oxid.jpg/220px-Kupfer%28II%29-oxid.jpg)
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ae/Red_lead.jpg/220px-Red_lead.jpg)
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/31/Diossido_di_azoto.jpg/220px-Diossido_di_azoto.jpg)
Oksiiden (faan greks ὀξύς, oxýs ‚skarep‘, ‚spas‘, ‚sür‘) san sürstoof-ferbinjangen faan en cheemisk element.
Diar san tau sköölen faan oksiiden:
- Metaloksiiden. Det san saalten of atomaar bünjen moleküülen. Üneedel metalen reagiare mä weeder tu baasen.
- Nianmetaloksiiden. Det san moleküülen, diar mä weeder tu süren reagiare.
Wichtag oksiiden[Bewerke | Kweltekst bewerke]
- Alumiiniumoksiid (witj, lacht baasisk)
- Luadoksiid (Luad(II)-oksiid (güül), Luad(IV)-ooksiid (suartbrün) of Luad(II,IV)-oksiid (orangj, menige))
- Kaltsiumoksiid (braand kalk, stark baasisk)
- Diweederstoofmonoksiid (weeder)
- Iisenoksiiden, t.b. Iisen(III)-oksiid (rost)
- Köölstoofdioksiid (woort mä weeder tu köölsüren)
- Köölstoofmonoksiid (giftag, gas)
- Kööberoksiid (Kööber(I)-oksiid, ruad an Kööber(II)-oksiid, suart)
- Magneesiumoksiid (magnesia, witj polwer)
- Fosfoorpentoksiid (woort mä weeder tu fosfoorsüren)
- Swaaweldioksiid (sürelk stirem)
- Swaaweltrioksiid (woort mä weeder tu swaawelsüren)
- Siliitsiumdioksiid (kwarts, woort mä weeder tu kiiselsüren)
- Stikoksiiden (brün, koon reagiare tu salpeetersüren)
- Sinkoksiid (witj bit güül polwer)
Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]
![Commons](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/14px-Commons-logo.svg.png)